Pika Valge Pilve Maa: juuli 2014

Tere-tere armsad kodulised!

Oleme oma toredalt kahenädalaselt puhkuselt tagasi, oleme ennast mõnusalt välja puhanud ja pruuniks beezitanud. Meie puhkus nägi välja nii, et sõitsime kolmeks päevaks Aucklandi Reelikale ja Markile külla, sealt nädalaks Vanuatule ning siis tagasi kolmeks päevaks Aucklandi ning siis koju.

Aucklandis ootas Reelika meid hernesupi, marineeritud angerja, musta leiva ja leivasupiga, oi kui mõnus ühtusöök see oli. Käisime ka merel, Markil on oma paat, millega saab merel kaiffimas käia.

Vanuatule jõudes lennukist välja astudes võttis vastu meid troopiline soe õhk ning siis algaski meie mõnus puhkus. Elu Vanuatul on väga vaene, inimesed elavad dzunglis ilma akendeta nelja seina vahel ning on rõõmad ja sõbralikud. Meie jaoks oli see suur šokk, aga usume, et neile oleks suurem šokk sattuda näiteks Tallinna linna. Nende pealinnas on üks peatänav, mille ääres on väiksed hiina poed, mõned bubid ja paar toidupoodi. Väike, lihtne ning küllaltki räpane. Kuna nad on dzunglis elanud ning söönud taimi, juuri, igasugu vilju ning järele jääva osa maha visanud ja see ilusti ära kõdunenud, aga kahjuks plastiku ja paberiga seda ei juhtu.

Reisiga jäime väga-väga rahule, ootame juba järgmisi seiklusi :)

Aucklandi lennujaam saabudes

Port Vila turg, mis on lahti 24/7, naised tulevad küladest kokku ning jäävad turule 4-5 päevaks. kuni on oma kauba (erinevad juurikad, puuviljad, juurviljad, marjad, taimed jne) maha müünud.

Meie hotellituba

Hotelli siseõu meie sõdult

Turg väljastpoolt vaadatuna

Kui linnast väla sõita, muutuvad teed selliseks

Elumaja

Krabisid ja karpe oli väga palju, terve ranna-ala kihas ja elu käis

Mõõna aeg korallil

Meie auto, mille rentisime, et Efate saarele ring peale sõita. Sel saarel ongi ainult üks ja ainuke asfalteeritud tee, mida mööda saab saarele tiir peale teha

Lehmad kookosepalmide all

Sel ajal kui naised (muideks kõik naised kandsid selliseid toredaid kleidikesi) turul riideid ja muud pudi-padi müüvad..

..mängivad mehed suurel platsil petangi

Baaris olid reeglid, et kogu aeg peab jalanõusid kandma ja sülitada ei tohi

Kava pood, kava on mingi taime juurtest tehtud jook, mida kohalikud mehed joovad (alkoholi seal juuakse väga vähe), uimastava toimega jook, mida vanasti kasutati rituaalidel ja ravimiseks

Blue Lagoon

Kohalik mees tegi meile ekskursiooni

Laste lemmik mäng on jalgpall, kui palli pole, siis mägitakse kookosega

VAnuatul on 83 saart, millel on kümneid dialekte, Efate saare dialekt on inglise keelega väga sarnane

Erakor Island, seal on puhkeresort, kuhu saavad ka päeva külastajad minna, meie veetsime seal terve päeva päikse käes lesides, saareke on väga käike, ümber saare jalutamine võtab aega 10-15 minutit

Selline paadike viis meid saarele

Kookoseid vedeles seal igalpool, meiegi proovisime kookost avada

Kookosepiim kõige paremini ei maitsenud..

..aga see valge osa oli päris hea

Nii püüavad kohalikud, tundide viisi, kala

Mele kosk ja boaanikaaed, mis oli väga ilus ja lopsakas

Pambusepuu

Rambo kose all

Kohalikud tädid käisid selliste kotikestega ringi

Erinevate taimede juured, mida turul müüdi

Hommikusöök

Järgmisel päeval võtsime retke teisele saarele, millele tegime kanuuga ringi peale ning siis nägime mahajäetud laevakesi

Merisiilid, nagu näha, siis vees on neid sadu

Veealune maailm oli väga kirev ja ilus, kuna meil nüüd veekindel fotoaparaat, siis saame teile ka pilte näidata

Veetaksod, hüppa peale ja ütle kuhu sõita soovid

Taimede müük turul

Kultuurne õhtusöök, söö palju jaksad ning samal ajal mängivad teistelt saartelt tulnud kohalikud poisid ning tantsivad ja räägivad oma riduaalidest

Julge poiss proovis ka kavat

Liivapeale joonistades on igal pildil oma jutuke, mida onu meile rääkis

Honeymoon beach

Nii need kohalikud elavad rannal

Viimasel päeval võtsime reisi Lelepa saarele, kohale viidi meid väikse paadikesega, siis oli väike jalutus läbi džungli, kus giid meile tutvustas taimi ja kohalikke tavasid

Siis saime imeilusas rannas päikese vanne võtta ja snorgeldada

Meie paadike

See ämmelgas oli väga suur

Siis viidi meid koopasse..

..kus alles väljatulles räägiti meile, et enne läänelikku aega (enne coca-colasid ja muud sellist jama) elasid nende saarel väga suured inimesed, pikad ja laiad, kes elasid 120-130 aastaseks, kuna toituti ainult looduslikest vahendistest. Kuna inimesed elasid nii vanadeks, siis jäid nad voodi haigeteks ning nende eest pidid küla elanikud hoolitsema, kuna elati nii vanaks, siis nende inimeste nahk hakkas murenema ning sellest tingituna hakkasid vanad inimesed haisema, siis viidi nad külast minema ning just sellesse koopasse, kus nende eest hoolitseti viimse hingetõmbeni. Koopas oli ka seinajoonistus, keegi nendest inimestest oli sinna seinale oma käejälje joonistanud (mis oli üpris suur). Meie giid rääkis, et kui tema veel väike poiss oli, siis ta nägi viimasid suuri inimesi, aga nüüd seks on nad kõik välja surnud ning saarel süüakse toite nagu mujal maailmas

Viimane peatus oli Lelepa saare külas, kus naised müüsid oma käsitöid

Siis saime jalutada läbi küla ning näha kuidas seal elatakse

Lennutabloo

Tegelikult me ei tahtnud üldse ära minna

Tagasi Aucklandis

Ja siin on lugu number kaks, mis peaks tegelikult kronoloogiliselt järjestades olema enne Vanuatul käimist, kuid arvuti soovis need pildid sellises järjekorras siia üles laadida.

Paadikuur

Reelika ja Markiga

Nägime mõõkvaalasid ja veel kahel korral, Reelika ja Mark on sadu kordi paadiga sõitmas käinud ja pole siiamaani kordagi näidu, olime väga õnnelikud. Mõõkvaalad jahivad karjakesi, neid võib olla kuni paar sada, veepinnale tulevad vähesed.