reede, 27. märts 2015

Kambodza vaesus ja Vietnami ilu

 
Oleme nuud Siem Reapist paris kaugele joudnud, oleme omadega juba Kesk-Vietnamis Hoi Anis. Kambodza oli meile ullatuseks suhteliselt kallis, kallim kui Taimaa. Polnud ikka veel seda odavat olut leidnud, millest palju kuulnud ja unistanud olime. Motlesime, mis me seal Siem Reapi mustadel tanavatel ikka jalutame, pohiline koht, Angkor Wat sai ju kulastatud, et soidame siis mere aarde kuurort linna Sihanoukville. Otsustasime ooga saasta ning votsime oobussi, kus keskel on pikk vahe ning molemal pool on kahesed voodid, kull usna kitsad ning Joonas poiss oma jalgu taitsa valja sirutada ei saanud, aga kindlasti mugavam, kui olla tavalises busis pool istudes, hinna vahe tuli ka ainult paar dollarit. Busisoit vottis aega kuskil 12h koos peatustega, see oli suhteliselt vaevarikas oo, kuna teed seal Kambodza maal on kumneid kordi hullemad, kui meie Tallinna teed, et saime oolabi korralikult loksutatud. Hommikusoogi kohas kaisin tualetis, onneks ma olin nii unine veel et ei saanud paris tapselt aru, kes seal seina peal oli, siis saatsin Joonase kontrollima ja tuli valja, et see oli kaesuurune amblik, kes pidi murgine ka veel olema, oi mul oli parakas veel pikkaaega, et igal pool ronivad amblikud ringi.

Vorsti valik
Tsikleid on siin igasuguseid ehitatud ja igast aastanumbrist

Nii rapased need tanavad Kambodzas kahjuks ongi, valitsus ei tê midagi ja tundub, et inimestel endil on ka ukskoik

Elektrik toopostil

Siit menuust leiab toitu igale maitsele


Kaherattalistehuviline

Osta..

..mida tahad, leidub koike

Vaga populaarne on siin krokodilli kujusid, kotte ja muid kroku  nahaste tehtud asju.. :(

1 dollari loikus

Hotellibassus kuumas Siem Reapis

oobuss
 Nagu alati, kui kohale joudes astud bussiuksest valja, ootab sind juba umbes 10 venda, kes uritavad sulle parima hinnaga soitu pakkuda. Lopuks suutsime uhe rollerivenna 15nelt dollarit 6le kaubelda ning soitsime keskusest kaugemale Otres Beachi. See on vaga pisike koht, kus on rannaga paralleelselt tee, kus molemal pool on hotellid ja restoranid. Seal oli veel kallim, kui linnas, aga leidsime uhe toreda tadi, kes poe korvalt pidas ka soogikohta, toidud olid seal odavamad ja maitsvad. See oli packerite seas vaga populaarne ja iga ohtu puupusti tais ning ootejarjekord tunnike, mis ajal sai 6 vollist olut voi 1 eurist (kohalikku 700st) viskit libistatud, no kuna Joonas oli natuke tobine ka siis see oli ussirohuks moeldud ning ma toetasin teda. Selle koha umber kais taielik elu, paljad lapsed jooksid ringi suua kupsetati tanaval, tuk-tuki vennad uritasid igal sammul sind kuhugi vedada, koik tahtsid sulle massaazi ja igast vidinaid muua.





Kui Joonas tervemaks sai, siis asusime Phnom Penhi poole teele, mis on Kambodza pealinn, seal tahtsime kiirelt viisad ara teha ja uttu tommata, kuna linn pidi olema vaga vaga saastatud ja jattis mitte ohutu mulje ka. Viisad saime onneks juba uhe oopaevaga tehtud ja maksime 60 dollarit. Seal ajal kui viisasid tegime, siis kulastasime Tuol Slengi (ehk “murgiste puude kungas”) genotsiidi muuseumi, mis kunagi oli koolimaja, aga 1975 aastal ehitati klassiruumid umber pisikesteks alla meetri x poolteist m kongideks ning kus 1975-1979 aasta jooksul tapeti ja piinati inimesi surnuks. Pol Pothi valitsus ajal hukati ja jai kadunuks 2-3 miljonit inimest ehk 35% elanikkonnast, Tuol Slengis ehk tollel ajal nimega S-21s kais labi 17-20 tuhat vangi. Reeglid selles voikas vanglas olid vaga karmid, iga tuhise asja eest, kellegagi raakimise, lubakusimata liigutamine voi kongis olnud vaikse poti peal kaimise, jargnes peks, kohutav piinamine voi hukkamine, lisaks olid tingimused aarmiselt ebasanitaarsed, mille tottu palju haigestusid nakkushaigustesse. Eluga paaseda sealt oli voimatu, teadaolevalt onnestus eluga paaseda ainult seitsmel inimesel, mitte, et nad oleks pogenenud, vaid nad jaeti ellu, kuna vanglapersonalil oli neid vaja (kas mehaanik, kunstnik jne). Kuna tol ajal pildistati koiki vange, kui nad vangistati ning kui neid piinati, siis sailinud on tuhandeid must-valgeid fotosid, mis on ka muuseumis ules riputatud, lisaks saab naha ka konge, kus vange hoiti ning piinamisruume ja –esemeid. Vanglast ara tulles oli sees vaga oones ja kurb tunne, kuidas on kull voimalik, et uks inimene voib nii palju kurja teha ja nii voikal kombel. Muideks kui Pol Phot kukutati, siis teha ei vangistatud ega hukatud, vaid ta elas oma elupaevad lopuni kuskil magedes, kus ta 90ndate lopus suri.

Hambaarsti juures ooteruumis void kohata keda iganes :) Mul juhtus selline ái, et pitsat suues kukkus hambal tukk valja, mí ma lapsena katki kukkusin, et siis sain kohe terveks tehtud selle

Monus jahutus, kannutais maksis 2 dollarit



Tuol Sleng, nagu naha , siis koik on okastraadiga piiratud

Uheinimese kongid, kus inimesed kettides ístusid

Klassiruumid, mis kongideks muudeti

Tuk-tuki soit
 
Edasi votsime suuna Vietnami poole, kus piiri peal laks meil, erinevalt Tai piiriga, vaga ludinal ning parast 6h soitu joudsime hiigelsuurde linna Ho Chi Minh Citysse ehk Saigoni, kus me onneks leidsime vaga kiiresti oobimise uhe toreda tadi juures Tamanh, kellele meeldis meid vaga katsuda, see oli alguses upris veider, aga vaga sobralik ja abivalmis tadi oli. Kuulsime, et Saigonis pidi  elama 9 miljonit inimest, kes omavad 7 miljonit motorratast ja 1 miljonit autot. Ega seal ei kehti sellised asjad nagu ulekaigurada ega valgusfoor, jalakaia peab olema julge ja lihtsalt ule astuma ning kull siis rollerivennad sinust mooda laveerivad, alguses oli jube kull, aga oleme nuudseks juba harjunud, sest nii on olnud ka muudes Aasia riikides. Aga kui oled soidukijuht, siis sind ei huvita, mis sinu seljataga toimub, vaid vaatad ainult et esimestele otsa ei soidaks, kui peateele soidab korvalteelt rollerivend, ega tema ju ei vaata, et ta kellelegi otsa ei soida, vaid peab vaatama need kes mooda peateed seljatagant tulevad, vaadaku ise, et otsa ei soida, ja kova tuututamine kaib ka, et endast marku anda. Kusjuures oobussides kaib see narvidele kull, kui magada tahaks. Linn ise on palju puhtam ja meeldis meile rohkem, kui muud Aasia suurlinnad. Kahjuks suutsin mina ka kulmetuda ning sain lausa poiepoletiku, mis oli paris jube, aga onneks kolme paevaga toas istudes ja Joonas minueest hoolitses, siis sain sellest lahti. 

Tadi vottis kohe haardesse, et meile naidata, kus saab head ja odavat toitu


Kaos


Votsime reisi Mekong Deltasse, mis jai meist louna poole ning mis on vaga suur ala, meie aga votsime uhepaevase reisi, kus me siis kulastasime nelja saarart, seal tutvustati meile, kuidas valmistatakse kookosekomme (konsistents oli nagu iirisekommil, mis jaab hamba kulge kinni, aga kookose maitsega), saime maitsata 29 kraadist (mille maitse ei erinenud palju viskist) kookoseveini, saime maitsa ka sidruni-mee teed mesilastefarmis (mett otsime sealt kaasa ka), erinevaid Vietnami puuvilju, soitsime erinevate paatidega, hobustega, uhesonaga terve paev oli meil sisustatud ning maksime selle eest kuskil 7eurot, jah imeodav, aga siin Vietnamis ongi vaga odav. Kahepeale saame kohu tais koos olledega kuskil 4-5 euriga. Oleme nuudseks leidnud oma reisi koige odavama olu, mille pudel maksab kuskil 40 euro senti ja seda toidukohas, kui poest tahad sama olu, siis maksad kuskil 55 senti. Aasia toidud hkkavad nuud vaikselt juba siibrisse ka viskama, tahaks ikka oiget kodust vanaema tehtud kartulit ja kastet. Aga ega see enam kaugel ei ole..

Teel Mekong Deltasse kulastasime Louna Vietnami kuulsaimat templit

Lauline ja palvetamine enne kui mungad sooma hakkavad




Kobra ja skorpioni vein
Koigepealt puhatstakse kookos, siis pressitakse sellest kookosmahl valja

Keedetakse labi ning pannaksesellisesse kaussi, kus lisatakse magusained ja siis segatakse pikkaaega

Siis sellest tuleb valja selline pehme ja soe tainas


Mida tadi kasitsi vormib ja loikab vaikesteks ruutudeks
Ning lopuks kolm tadi pakivad paberisse ja neljas paneb pakki, kus neid kuskil 40tk on, pannakse letile ja kliendid saavad osta




Mida teile lounaks? 100 000 dongi on 4,5euri

me jaime siiski oma liistude juurde




Sild




Tê  korvale saime maitsat mee-banani, mee-ingveri ja mee-pahkleid

Sidruni-mee tee, vaiga maitsev!!






Mesilased, kes usinalt seda mett tegid

Mangod
Vietnami oobuss
Minul mahtusid jalad tapselt ara
Vietnamis koige lihtsam on liikuda, kas rongiga, mis on upris kallis voi bussiga, mis on vaga odav, aga aeganoudvam ja ebamugavam. Kuna oleme packerid, siis otsustasime odavama kasuks. Siin kaib nii, et ostad avatud kuupaevadega bussipiletid. Valid, mis linnades soovid peatuda ning kohapeal siis otsustad, mis kellase ja mis paeval edasi liigud. Esimene peatus oli Nha Trangis, mis on venelaste kuurort linn. Elada ja suua oli seal imeodav ning rahulikum linnake ka, aga mis teha, peab edasi liikuma, sest aeg hakkab peale tiksuma. 





Tadid ja onud teevad siin hoogsalt trenni, kull vaga naljakate liigutustega

Sirp ja vasar igalpool

Suumaske kannab siin iga teine











Paadid

Lehmad ja kitsed jalutavad siin igalpool

Kellegi onneliku maja

Rolleriga saab siin koik veetud, oleme nainud kulmakappi, umbes 50 munarestiga, nelja ollekastiga jne


Laste toolid ja lauad on siin iga nurga peal

Rentisime rolleri, millega saime linnas valja ja natuke mae otsast vaadet ka nautida



Ulekaigurada ei kuhugi

Rolleriga kolme ja neljakesi soitmine on siin taiesti tavaline, oleme nainud isegi kuuekesi, uskumatu aga tosi

Litzi


 
Tana saabusime Hoi Ani, pole veel vanalinna joudnud, aga kuuldavasti pidi see vaatamist vaart olema ja kena vaikne rand. Kuna mul sobranna siin kusis, kuidas ilmad on olnud, siis utlesin, et uhte vihmast ilma oleme nainud, siis sonusin ara ning juba viies tund jarjest ladistab, samas on monus ka.. :) Vaikse  tiiru jalutasime..


Varsti on oodata víst uleujutusi

1590a Jaapanlaste poolt ehitatud sild on siin linnas vaadatuim objekt



Ootame juba vaga, et saaks rahvusparki loodusesse, see on meie ulejargmine peatuskoht. Kirjutame jalle varsti ning vahem kui kolme nadala parast saame juba katsuda. Seniks voluge Eesti ilm ka soojemaks, sest meie karastamata inimesed voime seal ara kulmuda.

Paikest ja kallid!
G&J