Muriwai and Coromandel

Tere taas teistpoolt Suurt Muna!

Nii m6nigi liiter vett on vahepeal merre voolanud, mil viimati sai siia sissekanne tehtud. P2evad on olnud tegusad ning oh 8llatust – taaskord t2is v2ikesi seiklusi ja p2ikesepaistelisi ilmasid. Ilmajaam lubab siin sooja ilma ning p2ikesekaitsekreemi tootvad firmad koorivad kasumit. Mis aga ei t2hendaks, et meie ei oleks 2ra p6lenud. P2ike paistab siin kordades k2redamalt, kui teil seal 8leval.
Nii et 2rge ehmatage, m6ningate piltide peal v6ime tunduda kui p6rgu p6hja peremehe parem ja vasak k2si, kuid see v2rv neutraliseerub tavaliselt 24 tunni jooksul ning peale ohtra aftersuni kasutamist kaovad ka valud ja viirastuslikud n2gemused. See oli nali.
Vahepeal on juhtunud niipalju, et ostsime endale uue-vana campervani ja oleme sellega omajagu juba ringi paarutanud siin l2hi8mbruses ning 88dki seal veetnud. V2ikene 4x4 toyota kaubik, h88dnimega ‘’Inetu pardipoeg’’, tiksub ilusti ja on suuteline paljukski. Kuna auto on p2rit aastast 1993 A.D. – aastast, mil Eestist lahkus viimane Vene piirvalvur ning mina olin juba nii vana poiss, et enam p8ksi ei teinud(v2ga tihti), v6ime j2reldada et m6nigi keredetail on kergelt viga saanud nende meeletute sadade tuhandete kilomeetrite jooksul, mille ta l2binud on. Kuid hoiame p8idlad pihus ja katsume teda ilusti hoida, siis teenib ta meid ja tulevasi matkamehi-ja naisi sama ausalt, kui eelmisi. Tuli kuidagi imelik lause, pole hullu, j2tkame. 8hes6naga lunastasime endale k8llaltki m6istliku tehinguga liikur-vahendi ja naudime selle m6nusid t2iega(bussi tagaosas on suur kaheinimese voodi, kus magasin 11 tundi j2rjest nagu beebi seal 8ks 88, kui metsas matkamas k2isime).
Veel oleme t88d teinud, Gerit ikka seal samas baaris Ponsoby nimelisel t2naval ja mina r8gan siin kodu l2hedal 8hes hotellis. Enamus t88kaaslased on hindud v6i muud v66ramaalased, kohalikke vist v2ga hotellit88 ei t6mba. K8ll aga olen kohalikke kiivimaalasi n2inud ja kostitanud j6ulupidudel, mis selles hotellis aset leiavad. Keskmine kohalik maooritunnustega isend on suur ja h2sti toitunud loom. Jaksab s88a rohkem kui juua ning vindise peaga v6ib muutuda tiba labaseks. Keskmiselt k2ib 8helt peolt l2bi 300 inimest, see on p2ris suur hulk inimesi s88ta ja joota, 6htu l6puks pea kumiseb ja lohutust pakub teadmine, et varsti saab loodusesse minna patareisi laadima. Katsume kord n2dalas p2eva v6i paar siin linnal2hedal matkamas k2ia.

M2gij6gi Broken Hillsi piirkonnas. Vesi oli v2ga m6nus:)

Jurakad Kauri puud, umbes 800 aastat vanad.

Mingi kohalik n2itab keelt.

Esimene 88bimisega reis oli meil Muriwai randa, kus leidsime eest terve koloonia lindusi, kes armastavad pesitseda sealsetel kaljudel. Linnukesed on v2ga kena vaadata, kuid mitte nii tore l6hn 8mbritseb nende pesitsuspiirkonda ehk tegime kiirelt-kiirelt kohustuslikud turisti pildid ja viskasime sealt varvast.

Surfarid mustad t2pid vasakul ja linnud valged t2pid kaljudel.

Tervitused Hillarile!

2ra kunagi p88ra ookeanile selga:)

Teine reis, mille me ette v6tsime, oli v2he pikem ots ning l2bisime kolme p2eva jooksul pea 600 kilomeetrit t2iesti m8stiliste teede ja vaadetega piirkonnas nimega Coromandel. M8stilised on need sellepoolest, et minu kui mootorratturi seisukohast, tunduvad need teed olevad lihtsalt ideaalsed tsiklis6iduks. Teed on v2ga kurvilised, kohati loogeldes all mere22res ning siis j2lle t6usvas joones otse pilve piirimaile ja siis j2lle alla tagasi. Ja selline trall on siin igapool, teed on imelised! Kohati meenutavad natuke Norra m2giseid teid, kui siinne kliima on tsiklis6iduks siiski palju soosivam, kui trollidemaal. Enne Uus-Meremaalt rahuliku s8damega minema ei saa, kui pole siin saanud tsikliga m2gedes s6ita. Coromandlil olles k8lastasime mitmeid randu, 8ks ilusam kui teine. Kuid nende puhul puudus see karm pool, mida kogesime l22ne ranniku randu k8lastades. Lained on idarannikul millegip2rast v2iksemad ja loodus tundub olevat mitte nii karm. Samuti on idaranniku rannad enamasti valge liivaga, l22nes aga domineerib must. Mis siis veel – k2isime m2gede piirkonnas, kus kunagi kulda on kaevandatud, kuid juba aastal 1913 see l6petati. Sealne m2gine piirkond on v2ga lopsaka loodusega ning ma oskan ainult aimata, kui raske v6is olla 8hel kaevuril kuskil r6skes ja niiskes koopas kirkaga kivi taguda ning teid raudteede jaoks rajada. Mehed olid siis tehtud terasest v6i v2hemalt millestki sellisest materjalist. Need paar p2eva looduses m88dusid 8likiirelt, t2is ujumisi ookeanis ja m2gij6gedes, p2ikest, lummavaid vaateid ja gaasipliidil k8psetatud roogasid. N88d tuleb raha koguda, et surfilaud osta, sest selle lihtsalt peab 2ra proovima siin olles. Tundub, et tegemist on v2ga s6ltuvust tekitava tegevusega.

Niimoodi nad siin looklevad.

Olge ikka r66msad ja eks me kirjuta j2lle, kui miskit uudist on.

Parkimisega on siin kitsas.

Vaade koduaknast.

P2ikest ja 2ikest(rohkem ikka p2ikest),

Joonas

T88mesilased veini maitsmas

Eelmine p8hap2ev oli meil v2ga tore p2ev, nimelt s8itsime hommikul praamiga Waiheke Islandile koos korterikaaslase Sandipi ja tema filipiinlasest t8druku Dianega ning tagasi tulime 6htul. Praamis6it kestis 30 minutit, ilm oli pilvine, soe ja tuuline. P2rast pikka p2eva looduses olime n2ost j2lle punased, siin on p2ike v2ga salakaval. Waiheke on 8sna suur saar, 8he p2evaga seda l2bi ei k2i. P2ris palju inimesi elab saarel ning k2ib sealt igap2evaselt praamiga Aucklandis t88l. 

Sandipi ja Dianega praamil

Me ostsime edasi-tagasi praamipileti ning terve p2eva kehtiva bussipileti ning kokku l2ks meil kahepeale 90 dollarit, mis oli meile suureks 8llatuseks, kuna Sandi r22kis, et meil l2heb ainult 32 dollarit. Oleks seda teadnud, siis oleks seekord vahele j2tnud ja raha s22stnud, aga mis tehtud, see tehtud ja meil oli v2ga tore! Saarele saabudes jalutasime paark8mmend minutit Oneroa linnakesse, kus vaatasime ilusat lahte ja ranna 22rt.

Oneroa Bay

P2rast seda s6itsime bussiga edasi Onetangi linnakesse, seal jalutasime rannal, s6ime j22tist ning matkasime metsas. Metsa nimetavad nad bush'iks ehk v6saks, aga v6sa n2eb siin v2lja t6line dzungel. Kuna arvestasime aega ja teekonda natuke valesti ning matkasime liiga kaugele, siis j2ime j2rgmisest bussist maha ning jalutasime seal l2hedal asuvasse veiniistandusse. Uus-Meremaalastele jalutada ei meeldi, igal v6imalusel s6idavad auto v6i 8histranspordiga. Meie see-eest aga oleme k6vad jalutajad siin olnud. Kui m2letate, siis paar n2dalat tagasi jalutasime Mission Bayle, tuleb v2lja, et sinna on 9 kilomeetrit, meie aga olime nii tublid, et jalutasime tagasi ka, kokku siis 18 km 8he p2eva jooksul. Emme v6ib meie 8le uhke olla n88d :)

Onetangi Bay

Onetangi Bay

Bush walk

Stonyridge Vineyardi j6udes n2gime p6llul pikki veiniistandusi, praegu on viinasmarja puud v2iksed ning hooaeg pole veel k2tte j6udnud. Veinisistandusi Waiheke saarel on 20-30, see saar on oma veiniistanduste poolest v2ga tuntud. Veiniistandustes on enamasti v6imalik proovida kohalikke veine. Tellisime neli erinevat sorti - mulli, rieslingu, rose ja pinot noiri. Riesling oli meie m6lema lemmik ning tellisime veel juurde, kuna me s88nud polnud, siis hakkas vein natuke p2he, nalja sai ning oli t2itsa l6bus.

Stonyridge Vineyard

Veini maitsmis ruum

Veini maitsmis ruum

Sealt edasi s6itsime koju. 6htul k2isime veel Reelika s8nnipaeval, n2gime ka tema korteri 2ra. V2ga hubane ja suur korter, nad elavad seal seitsmekesi. Tuli v2lja, et Reelika korterikaaslane Zdenek (p2rit Tsehhist) alustab samuti t88d Longroomis (kus minagi). Aucklandi kesklinn on ikka v2ga v2ike, kuigi rahvaarv on siin peaaegu sama, mis Eestimaal, umbes 1,5 miljonit elanikku :)
Esmasp2val saime Joonasega koos t88tada 5 minuti jalutusk2igu kaugusel asuvas hotellis, kus oli Korea 8li6pilaste koolil6pu 6htus88k. 8hes6naga t88d meile m6lemale sel n2dalal jagub. 8hel p2eval t88tas Joonas rannas, oli mingi surfi8ritus, kus Joonas aitas telke ja stuffi 8les seada, v6istlejate surfilaudu tassida ning hiljem kogu kupatuse kokku panna, tal oli v2ga tore t88p2ev rannas. Mina l2ksin ka sinna randa ning m6nulesin niisama p2ikese k2es. Joonas t88tab 5 p2eval ja mina 4 p2eval ning tunde tuleb t2ist88aja eest. Jess, l6puks ometi saame hakata raha koguma. Kui k6ik plaanip2raselt l2heb, siis 10ne n2dala p2rast pakime oma kodinad campervani ning asume kahekesi Uus-Meremaa p6hja saart avastama. Sounds fun! (ja ei j6ua enam 2ra oodata, et saaks siit suurlinnast loodusesse..)
Teisip2eval laenasime Sandipi autot ning s6itsime neljakesi Piha Beachile - (kus me varem Joonasega k2isime ja mis j2ttis k6ige eredama m2lestuse) Joonas, mina, Reelika ja Zdenek. Saime uuesti avastada selle v6imsa maa kaunist loodust. Ronisime 8he p2ris k6rge kalju otsa l2bi t6elise bushi, seal oli igasugu taimi, eriti h2irivad olid kadakasarnased p66sad. Minu jalad olid paljad ja, p2rast m2est alla ronimist, taiesti 2ra kriimustatud, mida me Reelikaga tegime umbes 45 minutit. See oli t6eliselt keeruline, sest me millegip2rast otsustasime mitte minna m88da rada alla ning l2bi bushi oli v6imatu pressida, ehk pidime m2e otsa tagasi ronima ning Joonas, kes oli l2bi v6sa pressinud ja juba alla j6udnud, tuli meile m88da rada vastu ning juhatas meid j2lle maapinnale.

V2ike v6ikupaus kalju otsas

Piha

Piha

Piha

Zdenek vaadet nautimas

Reelika vaadet nautimas

Poisid ootasid laineid, mis muutusid aina k6rgemateks

Sel ajal kui me m2kke ronisime, puhkasime ning hiljem m2est alla ronisime oli saabunud Piha randa t6us. Ehk kui tulles saime kuiva jalaga kaljudeni, siis tagasi enam kuiva jalaga ei saanud, vaid pidime 8le m2e tagasi ronima. Seiklus missugune!

Enam kuiva jalaga 8le ei saanud

Zdenek l2ks m88da kive proovima ja ootamatu laine pritsis m2rjaks

8le m2e ronides n2gime k8mneid surfareid (pisikesed mustad t2pid on surfarid)

8ks pilt, siis kui Uus-Meremaal on m66n. Kui tahad purjetada, pead ootama t6usu!

P2rast Piha Beachi avastamist s6itsime Sidi juurest l2bi. tegelikult sellep2rast me selle reisi ette v6tsimegi, et k8lastada Sidi. Ta s6numineeris meile, et sai vastuse ning saame campervani diili arutada. Tema juurest l2bi minnes 8tles ta, et me m6tleks korralikult j2rele, kuidas me maksma hakkame ja kuidas me sellega hakkama saame. Leppisime kokku, et esmasp2eval teeme asja ametlikuks ning ostame auto 2ra. Esmalt maksma sissemaksuks 1000 dollarit ning iga n2dal hakkame maksma 200, kokku maksmab meile campervan 3000 dollarit. juurde peame ostama veel kilomeetreid ja kindlustuse. Selleks, et siin Kiiwimaal saaks autoga s6ita, peab autojuht enda autole ostma kilomeetreid ehk iga kilomeetri eest, mis sa siin maal s6idad, pead sa maksma. Auto hind on 8pris hea, kuna auto on v2ga heas seisus, rehvid, pidurid, mootor - k6ik on korras, auto on neljaveoline, mis siin m2gedes on super; diisel, mis on samuti super, kuna diisel on tunduvalt odavam siin kui bensiin; van'is on olemas k6ik, mis meil reisimiseks vaja - voodi, voodiriided, gaasipliit, n6ud, s66giriistad, toolid, laud, varjualune, k8lmakastid jne, isegi 6ngeritv on olemas :) See t2hendab seda, et reisimiseks ei pea me rohkem raha kulutama, kui toidu ostmisele.

Sel n2dalavahetusel t88tame vahelduseks ning esmasp2eval s6idame j2lle Henderssoni, arvatavasti k8lastame ka kaunist Piha Beachi.

Kuna p2ikest teile saata ei saa, siis saadame soojad kallid kodumaale!

Kallid

Geeru

Amazing time!

Meil on olnud üsna tegusad päevad. Pärast viimast postitust läksime vaatama kahte korterit, millest üks sobis meile väga hästi, asukoht on hea, täpselt kesklinnas ning korter on puhas ja siin on olemas kõik vajalik. Korter asub Cook Streetil, elame 13ndal korrusel kahe magamistoa, vannitoa ja avatud köögi ja elutoaga korteris. Meiega elab siin üks Indiast pärit mees, kes on Uus-meremaal elanud, 6ppinud ja töötanud juba 6 aastat. Olime väga skeptilised hindude suhtes, aga meil vedas, kuna kohtasime väga toredat meest, Sandip  on väga abivalmis ja muhe vana. Ta on meid juba sõidutanud oma autoga ning pakkus välja, kui meil vaja autot laenata või kuskile sõita, siis ta aitab meid alati, kui ta töölt vaba on.

Pärast korteri vaatamist sõitsime Henderssoni, kus ootas meid kohalik perekond, seal majas elab peremees Sid, tema tütar ja tütrepoeg William ning tuttav Jason. Oehh, see nädalavahetus koos selle toreda perekonnaga oli ülimalt tore. Kui kohale jõudsime, siis meid võeti väga soojalt vastu, seadsime end sisse, grillisime, lobises, jõime häid Uus-meremaa veine ja õlut. Järgmisel päeval hüppasime kahekesi 150 kuubikulise motorolleri selga ning vurasime üle suure kalju Westcoasti randadesse. 

150 kuubikuline Scuuter

 Teed olid väga kitsad ja käänulised ning raske oli harjuda vasakpoolse liiklusega, aga saime kenasti hakkama. Selle motorolleriga oli kahekesi väga vahva sõita. Esimesel päeval käisime vaatamas Bethellsi ja Piha Beache. 

Bethellsi rand

Bethellsi rand

Bethellsi rand

Musta liivaga rannad

Need olid imelised, seda pole võimalik kirjeldada, olime tõeliselt vapustatud looduse ilust ja jõust. Neid randasi kutsutakse black sandy beach'ideks, kuna nendes randades on musta värvi liiv, musta liiva peal on üpris tuline kõndida, siis tuleb vahepeal auk kaevata, et jalad saaks jaheda liiva peal maha jahtuda. Meid ümbritsesid meeletult kõrged kaljud ja meeletult kõrged lained, rannas oli nende kõrguseks 2 meetrit, need rannad on surfarite paradiisiks. Ronisime mööda ühte kaljut kõrgemale, et saada paremat vaadet ning iga nurga peal lõi kaunis vaade meid pahviks. Olime nagu tõelised turistid. Nende kaljude all olid lained ütleks isegi, et poole kõrgemad, nendel lainetel oli meeletu jõud, vaatasime tükkaega kuidas lained vastu kaljusid lõid. 

Piha rand - Lion Rock

Piha rand

Piha rand

Piha rand - K-Hole

Piha rand

Piha rand

Piha rand

Piha rand

Piha rand

Sealt vurasime oma hosti Sidi juurde tagasi, kus ootas meid väga maitsev õhtusöök ning tore seltskond. Järgmisel päeval saime proovisõiduks ühe campervani (minibuss, kus sees on voodi kahele ning köögi inventar), millega saime terve päeva ringi vurada ja lähedal olevaid randu avastada. Siinne loodus on äärmiselt lummav. Käisime Karekare rannas, mis oli samuti kaunis oma musta liiva, kõrgete kaljude ja helesinise vahutava ookeaniga.

Karekare rand

Karekare rand - Campervani k88gi katsetamine

Teisipäeval, 5ndal novembril, käisime koos tööl hobuste võidusõidu võistlusel. Olime baaris tööl, kõik oli väga lihtne - valasime õlut, veini, shampanjat ja spiriteid, alguses oli raske harjuta aktsendi ja õllede hüüdnimega. Töö seltskond oli väga tõsine ja töökas, õhtu lõpuks arvame, et saime hästi hakkama.

K2isin neljap2eval ja reedel kahes kohas proovip2eval veel ning reedene koht - Longroom, mis on party bar siin, et p2eval saab s88 ja juua ning 6htuti on disco. See koht meeldis mulle v2ga ning nad maksavad ka h2sti, alustan j2rgmine n2dal neljap2val, seniajani on mul vaba aeg. 

T2na l2ks Joonas carteringi t88le, Aucklandist 70 km kaugemale. See on meie t88andja kihlumispidu, loodan, et tal l2heb seal h2sti. Korterikaaslane laenas oma autot talle, mis on super!

L2hen kohe linnapeale, et teha endale pangakaart ning 6htu t2histame Reelika s8nnip2eva. 

Tuleb tore p2ev ja p2ike ka paistab! (Meil oli siin vahepeal kaks p2is vihmast p2eva, ilm on v2ga muutlik, kuna suvi hakkab saabuma - 8he p2eva jooksul v6ib tunda mitut erinevat aastaaega).

Teile k6igile ka m6nusta n2dalavahetust ja et teil seal ka ikka po2ike piiluks :)

Gerru