Pika Valge Pilve Maa: Muriwai and Coromandel

Tere taas teistpoolt Suurt Muna!

Nii m6nigi liiter vett on vahepeal merre voolanud, mil viimati sai siia sissekanne tehtud. P2evad on olnud tegusad ning oh 8llatust – taaskord t2is v2ikesi seiklusi ja p2ikesepaistelisi ilmasid. Ilmajaam lubab siin sooja ilma ning p2ikesekaitsekreemi tootvad firmad koorivad kasumit. Mis aga ei t2hendaks, et meie ei oleks 2ra p6lenud. P2ike paistab siin kordades k2redamalt, kui teil seal 8leval.
Nii et 2rge ehmatage, m6ningate piltide peal v6ime tunduda kui p6rgu p6hja peremehe parem ja vasak k2si, kuid see v2rv neutraliseerub tavaliselt 24 tunni jooksul ning peale ohtra aftersuni kasutamist kaovad ka valud ja viirastuslikud n2gemused. See oli nali.
Vahepeal on juhtunud niipalju, et ostsime endale uue-vana campervani ja oleme sellega omajagu juba ringi paarutanud siin l2hi8mbruses ning 88dki seal veetnud. V2ikene 4x4 toyota kaubik, h88dnimega ‘’Inetu pardipoeg’’, tiksub ilusti ja on suuteline paljukski. Kuna auto on p2rit aastast 1993 A.D. – aastast, mil Eestist lahkus viimane Vene piirvalvur ning mina olin juba nii vana poiss, et enam p8ksi ei teinud(v2ga tihti), v6ime j2reldada et m6nigi keredetail on kergelt viga saanud nende meeletute sadade tuhandete kilomeetrite jooksul, mille ta l2binud on. Kuid hoiame p8idlad pihus ja katsume teda ilusti hoida, siis teenib ta meid ja tulevasi matkamehi-ja naisi sama ausalt, kui eelmisi. Tuli kuidagi imelik lause, pole hullu, j2tkame. 8hes6naga lunastasime endale k8llaltki m6istliku tehinguga liikur-vahendi ja naudime selle m6nusid t2iega(bussi tagaosas on suur kaheinimese voodi, kus magasin 11 tundi j2rjest nagu beebi seal 8ks 88, kui metsas matkamas k2isime).

Veel oleme t88d teinud, Gerit ikka seal samas baaris Ponsoby nimelisel t2naval ja mina r8gan siin kodu l2hedal 8hes hotellis. Enamus t88kaaslased on hindud v6i muud v66ramaalased, kohalikke vist v2ga hotellit88 ei t6mba. K8ll aga olen kohalikke kiivimaalasi n2inud ja kostitanud j6ulupidudel, mis selles hotellis aset leiavad. Keskmine kohalik maooritunnustega isend on suur ja h2sti toitunud loom. Jaksab s88a rohkem kui juua ning vindise peaga v6ib muutuda tiba labaseks. Keskmiselt k2ib 8helt peolt l2bi 300 inimest, see on p2ris suur hulk inimesi s88ta ja joota, 6htu l6puks pea kumiseb ja lohutust pakub teadmine, et varsti saab loodusesse minna patareisi laadima. Katsume kord n2dalas p2eva v6i paar siin linnal2hedal matkamas k2ia.

M2gij6gi Broken Hillsi piirkonnas. Vesi oli v2ga m6nus:)

Jurakad Kauri puud, umbes 800 aastat vanad.

Mingi kohalik n2itab keelt.

Esimene 88bimisega reis oli meil Muriwai randa, kus leidsime eest terve koloonia lindusi, kes armastavad pesitseda sealsetel kaljudel. Linnukesed on v2ga kena vaadata, kuid mitte nii tore l6hn 8mbritseb nende pesitsuspiirkonda ehk tegime kiirelt-kiirelt kohustuslikud turisti pildid ja viskasime sealt varvast.

Surfarid mustad t2pid vasakul ja linnud valged t2pid kaljudel.

Tervitused Hillarile!

2ra kunagi p88ra ookeanile selga:)

Teine reis, mille me ette v6tsime, oli v2he pikem ots ning l2bisime kolme p2eva jooksul pea 600 kilomeetrit t2iesti m8stiliste teede ja vaadetega piirkonnas nimega Coromandel. M8stilised on need sellepoolest, et minu kui mootorratturi seisukohast, tunduvad need teed olevad lihtsalt ideaalsed tsiklis6iduks. Teed on v2ga kurvilised, kohati loogeldes all mere22res ning siis j2lle t6usvas joones otse pilve piirimaile ja siis j2lle alla tagasi. Ja selline trall on siin igapool, teed on imelised! Kohati meenutavad natuke Norra m2giseid teid, kui siinne kliima on tsiklis6iduks siiski palju soosivam, kui trollidemaal. Enne Uus-Meremaalt rahuliku s8damega minema ei saa, kui pole siin saanud tsikliga m2gedes s6ita. Coromandlil olles k8lastasime mitmeid randu, 8ks ilusam kui teine. Kuid nende puhul puudus see karm pool, mida kogesime l22ne ranniku randu k8lastades. Lained on idarannikul millegip2rast v2iksemad ja loodus tundub olevat mitte nii karm. Samuti on idaranniku rannad enamasti valge liivaga, l22nes aga domineerib must. Mis siis veel – k2isime m2gede piirkonnas, kus kunagi kulda on kaevandatud, kuid juba aastal 1913 see l6petati. Sealne m2gine piirkond on v2ga lopsaka loodusega ning ma oskan ainult aimata, kui raske v6is olla 8hel kaevuril kuskil r6skes ja niiskes koopas kirkaga kivi taguda ning teid raudteede jaoks rajada. Mehed olid siis tehtud terasest v6i v2hemalt millestki sellisest materjalist. Need paar p2eva looduses m88dusid 8likiirelt, t2is ujumisi ookeanis ja m2gij6gedes, p2ikest, lummavaid vaateid ja gaasipliidil k8psetatud roogasid. N88d tuleb raha koguda, et surfilaud osta, sest selle lihtsalt peab 2ra proovima siin olles. Tundub, et tegemist on v2ga s6ltuvust tekitava tegevusega.