Meil uudiseid nii palju, et oleme enamvähem oma pika kaarega koju tuleku plaani paika pannud. Pooleteise kuu pärast, täpsemalt siis 30ndal oktoobril pühime me Uus-Meremaa tolmui jalgadelt ning lendame Austraalia linna Melbourne. Uskumatu, juba saabki aasta, kui siin maale seiklema tulime. Kängurumaal plaanime olla kolm kuud, nii palju lubab Austraalia maa meil turistiviisaga olla. Seda, mida me seal tegema hakkame ja kus me seal seikleme, on veel paika panemata. Aga esialgu on plaan sõita Griffithisse, kus näeme Sandrat ja Kaijot üle kahe aasta. Neil on seal oma maja ja ruumi ka meile. Jaanuari lõpus lendame Singapuri, see lend on meil veel ostmata ja kuupäev paika panemata, aga eks ta kuskile 28-30 vahemikku jääb. Singapuris plaanime olla mõni päev ja edasi põrutame sealt mööda Malaisia lääne kallast üles Tai poole. Phuketis kohtume minu armsate vanematega 21. veebruaril (juba 5 ja poole kuu pärast:) ). Siis on meil aega umbes kolm nädalat koos lulli lüüa ja Taimaad avastada ning siis sõidame meie Joonasega Bangkoki poole (minu vanemat nii põhja ei plaani sõita). Sealt edasi Kambotšasse ja siis lõuna Vietnami ning hakkame mööda Vietnami rannikut üles pealinna Hanoisse sõitma, Vietnami maa pikkus on 1650km. Lend sealt koju lahkub 13. aprillil ning koju jõuame 14. aprillil, päev enne minu sünnipäeva. Aega Aasia reisiks on meil kaks ja pool kud, eks selle ajaga peame jõudma põhilised vaatamisväärsused ja parimad rannad/saared ära külastama. Parim osa ootab meid veel eest!
Natuke pilte meie farmielust..
 |
| Igahommikune vasikate üles korjamine |
 |
| Kui Joonas läheb uusi sündinud vasikaid vaatama, siis kirjutab ta märkmed üles nii: lehma number, vasikale kaela riputatav märgistus ja vasika sugu |
 |
| Tsikli Joonas |
 |
| Kui igav hakkab.. |
 |
| Meil juba lilled õitsevad |
 |
| Mini-vasikas, kõige pisem üldse :) |
 |
| Asalea puu |
 |
| Christchurch botaanikaaed |
 |
| Pitsaõhtu bossude juures |
 |
| Kui vasikatel sarvesid hävitatakse |
 |
| Vuntside ja sinisesilmaga |
 |
| Kui emmed kohtuvad beebidega |
 |
| Veel üks mini vasikas |
Vahepeal oleme jõudnud ära käia ka ühe vahva ja tõeliselt ilusate vaadetega mäe otsas Little Mt Peel. Matk ehk lausa ronimine sinna mäkke oli suur katsumus, ronisime peaaegu 3 tundi diagonaalselt, võttis ikka võhmale küll, pole ju viimasel ajal enam matkatosse jalga saanud, vaid kummikutega siin ringi patserdanud. Mäe otsas oli väike majake, mis oli ka meie suund, mina olin vahepeal juba alla andmas ja ütlesin veel enne viimast tõusu, et siit ka ju väga super vaade, aga Joonas ikka suutis mind motiveerida. Tippu me jõudsime ning majakese verandal tegime ka väikse pikniku. Vaated olid ahhetama panevad ja pilte sai tosinate kaupa tehtud. Kift oli ka see, et sel päeval oli mägi ja vaated ainult meile kahele, ainult alla minnes ja täiesti raja lõpus tulid kaks inimest meile vastu. Ütleks, et see matk oli meie jaoks üks parimatest matkadest, mis me siin teinud oleme. Alguses oli metsa vahel, aga juba mõne hetke pärast avanes meile 360 kraadi vaade tipuni välja. Pildid räägivad enda eest :)
 |
| Nii see matk algas |
 |
| Selle majakese terassil.. |
 |
| ..sõime me lõunat :) |
 |
| Little Mt Peel tipus |
Kuna meile anti kaks vaba päeva, siis mul tekkis mõte, et järgmisel hommikul meie tagahoovis asuvale Mt Huttile päikesetõusu vaatama minna. Joonas natuke torises, et tahaks magada, aga kui hommiku kell helises ning tee ja puuviljad koos minuga valmis minema olid, siis ei olnud enam pääsu. Aga kui uni silmist juba läinud oli, siis päiksetõusu vaadates olime mõlemad õnnelikud, et end voodist välja vedasime.
Ilmad on meil suvisemaks läinud, kui päike paistab, siis on meil 20 kraadi kanti, vahel tuleb külm tuul, aga see meid ei häiri, põhjamaa inimesed ikkagi. Mina, emalt päritud päikse hullusega, hakkasin juba kolm nädalat tagasi terassil päfkadega päikest võtma. Kui päike pilve taha läheb, siis on ikka kül küll, aga kui päike väljas, siis on lausa palav. Ma usun, et kui mõni kohalik seda siin näeks, siis mõtleb kull, et täitsa hull, võtab siin keset talve päikest.
Kuna meil hakkab nüüd jälle sama-vana graafik olema, et 11 tööl ja 3 päeva nädalavahetusel vaba, siis sel nädalavahetusel kutsusime endale külalised külla. Meil tuleb täitsa eestlaste nädalavahetus, tulevad Mikk, Marie ja Juhan, kes elavad Christchurchis ning Reelika Aucklandist. Plaane veel pole, aga eks me mõne matka ette võtame ja kalale võiks ju ka minna, aga sellest juba järgmine kord, et mis me siis korda saadame.
Päikest!
Gigi and Johnny
