Kängurumaal

 Tere-tere kõik see pere, kes meie seiklustele kaasa elab!

Tunnistame ausalt, et oleme olnud blogi kirjutamisega viimasel ajal üpris laisad. Kätte võtmise asi, nüüd siis võtangi kätte ja pajatan meie toredast saabumisest kängurumaale.
Viimane nädal Aucklandis oli tore, saime oma auto kohe esimesel tunnil linna jõudes maha müüa, viskasime palju pahna ära (uskumatu, kui palju asju tekib aasta jooksul), jätsime hüvasti Uus-Meremaa ja Reelikaga. Meie lend Melbourne algas kell 4 öösel, kui vantsisime oma hiigelraskete kottidega lennujaamabussi peale, lennujaamas selgus, et meil on lausa üle 10 kilo üle, saime veel pahnast lahti. Lend ise kestis 4 tundi, lendasime veel ajas tagasi, ehk Melbourne jõudsime 9 hommikul, kus meid vastu võtsid Sandra ja Kaijo, keda me polnud näinud juba kaks aastat. Sealt algas tore roadtrip Gold Coasti poole. Külastasime Sydneyt, Kodus ja Võõrsili randa ning muid toredaid kohti. Austraaliamaa on meeletult, siin võibki sõõtma jääda. Kui Uus-Meremaal või Eestis sõidad paar tunnikest kuhugi poole, siis oled vähemalt kuhugi sihtkohta jõudnud, siin võid aga 8 tundi sõita, et jõuda kuhugi. Nelja päevaga sõitsime kokku 2000 km.
Austraaliasse jõudes võttis vastu meid kuum päike ja soe vesi, teel olles näitas kraadiklaas lausa 37 kraadi, vee temperatuur kuskil 23. Oleme õnnelikud, et otsustasime põigata ka sellele tohutu suurele mandrile.

Melbourne lähedalt pikkade pükse lühikeste pükse vastu vahetamine

Tore roadtrip sai alguse

Kui kella vaja teada

Magusad kirsid

 

Väike trenn igas päevas

Meie esimeses campimis kohas oli känguruid kümneid

Värskendab õhtusuplus

Kannu ja Saijo

Vallatu Joonas poiss

Sydney

Harbour Bridge

Sydney Ooperimaja

Eesti mees on tantsulõvi

Tsing-tsing, et sõbrad jälle koos üle kahe aasta!

Salasoovide soovimine 

Sydneys uhkeid autosid jagub

Supermarket Woolloomooloo

Teine campimine oli paksu metsa sees

Kodus ja võõrsili rand

Ookean siin kängurumaal on soe, hetkel veel 23 kaardi

Oi kui kuum see liiv oli

Kodus ja Võõrsili surfiklubi

Tuvikesed

Tegime Liisule üllatuse sünnipäevaks, et oleme kõik koos

Pisike käbi

Lõpuks, pärast pikkasid teel oldud päevi, sooje öid telgis ning meeletus kogustes ära joodud vett, jõudsime oma sihtkohta - Gold Coastile ehk kullarannikule. Esimesed kaks ööd magasime hostelis, aga usinalt otsisime korterit või tuba, mida üürida.

Linn on kift, me kumbki pole linna inimesed, aga siin meile meeldib väga. Linn on nagu Miami (tegelikult üks linnaosa ongi siin Miami), ühelpool on ookean ja teiselpool pilvelõhkujad ja suur jõgede ja kanalite rägastik, kus on maaga ühenduses palju saari.

Olemegi Gold Coastil

Euroopapärases spas, vot see oli mõnus!

Õnnekorral saime endal rattad

Pilvelõhkujad ookeani ääres

 Nüüd oleme ennast kullarannikul sisse seadnud, me nüüd elamegi ühel saarel. Üks tore Serbiast pärit pensionäridest paarike võttis meid enda suurde majja elama. Me üürime siin tuba, kus on meil suur voodi, erladi vannituba ja wc ning erladi köök, mida jagame ühe Jaapani tüdrukuga, kes siis inglise keelt õpib. Esimesel päeval, kui tööd otsima läksime, kui cv'sid läksime jagama, siis esimesse kohta sisse astudes sai Joonas juba tööle. Tunde kahjuks palju ei saa ning palk ka kehvavõitu, aga abiks ikka. Mina ikka otsin, olen juba meeletult paljudesse kohtadesse kandideerinud ning sisse astunud ja tööd küsinud, aga pole veel midagi leidud. Tundub, et isegi ametlikult tööd leida on siin raske, harjumatu on see, et keegi kunagi ei vasta sinu sõnumitele või kirjadele, nii tööd otsides kui ka korterit.

Meie koduhoov, kõge parempoolne aken on meie tuba, kus on eraldi wc ja vannituba

Gold Coast linnatuledes

Katsume järgmise postituse kirjutanisega natukene usinamad olla, kui sel korral.

Pikad paid ja päikest kodumaale!
Gerru ja Jossu