Southland

Esmaspäeva hommiku ärgates ja kardinate vahelt piiludes lubas ilm meile isegi päikest, sõime hommikust ning asusime põnevusega lõuna poole teele. Meie esimeseks stop-punktiks oli tuuline Moeraki rand, kus kiiruga käisime ümmargusi kive vaatamas ning kohtasime ka ühte rannal lebotavat hüljest. Edasi lasime täiskäigul edasi Dunedini, kus olime kultuursed ning pildistasime kõiki kõige ägedamaid hooneid ja randu. Patustasime MacDonaldsiga ning sõitsime edasi lootuses leida ööbimiskohta, kuna kuue-seitsme ajal läheb meil juba pimedaks.õnneks kaugelt ei pidanudki otsima ning ööbisime armsas campismiskohas Toko Mouthis, kus jalutasime rannale ning küünlavalgel sai ära joodud paar rummikokteili, oli ju vaja tähistada, kuna oli 14nda aprilli õhtu. järgmisel päeval ärkasin sünnipäevalauluga üles ning sain küünlaid puhudes salaja soovida. Kõhud täis suundusime Kaka Poindist läbi Nugget Pointi, mis on hüljeste ning pingviinide pesitsuspaik ning kus kalju otsas seisis majakas, vot sealt oli võimas vaade igasse suunda. Mööda Southlandi Scenic (maalilist) Route sõites saime imetleda kaljusid, randu, koskesid, lambaid ning muid loomi, kes meile teele jäid. Saab lugeda, et oleme lõuna saare kõige lõunapoolseimas punktis käinud ja pilti teinud. Ööbimise leidsime Colac Bays juba pimedas, campimiskohas oli kohalik pubi ning katusealune piljard, mida me Jagermaisteri ja tugeva vihmasabina saatel mängisime, oli ju 15. aprill, hurraaa. Järgmisel päeval kõva peavaluga sõitsime Milford Soundi suunas. Ütleks, et see on must-do Uus-Meremaal. Milford Sound on kõige kaugem punkt Fiordlandis kuhu saab autoga sõita, koha peal on ainult üks hotell ja restoran, põhilisteks tegevusteks on seal kas praamiga või lennukiga looduse avastamine. Isegi, kui pole kavas raha eest loodust avastama minna, siis tasub see 120 km läbi sõita, kuna see on loodus on maaliline ja v
ga võimas. Meie sõitsime sinna ning bookisime endale järgmiseks päevaks pooleteise tunnise laeva reisi fjordide vahel. Selle reisi aeg saime imetleda tohutuid fjorde, kõige kõrgem fjord, mis otse veest taevasse kõrgub on 1692m (kael võib niimoodi kangeks jääda) ning mitme kümne kuni saja meetri kõrguseid koskesid. See on minu (Geriti) üks lemmikuimaid kohti siin mandril, kui talvine aeg lubab, siis sinna võiks isegi tagasi minna ning läbi teha kolmepäevane üks NZ parimatest matkadest. Kuna meil aega ja varustust polnud, siis vallutasime ühe väiksema mäe, kust saime imetleda 360 kraadist vaadet. Edasi sõitsime populaarsesse Queenstowni, mis linnulennult polegi Milford Soundist väga kaugel, aga kuna meie autol tiibu pole siis pidime umbes 300 km ringi sõitma, aga sõita meile meeldib, siis näeb ka kõige rohkem. Nagu muul ajal, siis kahjuks Queenstownis meil ilmaga eriti ei vedanud. Sattusime sinna tuulisel ning pilvisel päeval ning siis kahjuks pole seal midagi eriti teha. Queenstowni soovitatakse minna päikeselisel ajal, siis saab seal imetleda üheltpoolt sini-sinist järve ja teiseltpoolt mägesi. Queenstowni kutsutakse adrenaliini pealinnaks, kuna siin on väga populaarne teha langevarju- või benjihüppeid ning seal on palju palju muid aktiivseid ettevõtmisi. Sealt hakkasime kodu poole vurama ning meie nädalane puhkus saigi juba mööda. Aga tore oli, meil oli väga tore!

Dunedini rongijaam

Kodus ja võõrsil

Tähistame sünnipäeva

Sdnjom rasdeenija!

Milford Sound cruise

Queenstown at night

aurumassin

Moeraki kivid

Dunedin ülikool

jälle see sama sara

Nugget point

Lolo ootab Pepet

Gerit väristas kalju äärel jalga

Lõunasaare kõikse lõunapoolseim punkt, Slope Point

Milford Sound

Milford Sound

Queenstown

Ahjaa, kuna mul oli vahepeal sünnipäev, siis pühapäeva hommik pandi mind auto kõrvalistmele ja sõidutati Ashburtoni väiksele lennujaamale ning pandi selga turvarihmad ning lendasime mega väikse lennukiga koos kahe instrutoriga, kellele olime kõhu külge kinnitatud ning piloodiga 12 000 jala kõrgusele (see umbes 4 km) ning hüppasime välja. Vot nii! Uskumatu ja kirjeldamatu, võimas tunne ja kõige adrenaliinirohkeim asi mida teinud oleme. Vabalangemist oli kuskil 45 sekundit ning kui langevari avati, siis hõljusime kuskil 5 minutiga maapinnale. Ootame juba järgmist korda. Aitähh Joonasele ja meie vahvatele instruktoritele Lee'le ning Brian'ile, kes selle võimalikuks ja turvaliseks tegid ;)

Homme naaseme argipäeva ning algab meie uus ja vahva töönädal.
Soovime teilegi toredat ning päikeselist uut nädalat!

Kallistame

Teie adrenaliinist tulvil Gerit ja Joonas