Tervitusi teisest ilmast(Gabrieli häälega)!
Oleme nüüd siis oma majas, juba kolm nädalat. Elame hästi ja teeme kõvasti tööd, vabadel nädalavahetustel käime lõuna saarega tutvumas. Viimati sai käidud Uus-Meremaa ning kogu Australaasia kõikse wägewamma ja kõrgemma mäe juures, mille nimi on Mount Cook. 3755 meetrit üle mere pinna, kui täpne olla. Kuid küll kõigest omal ajal.
Maja on meil vägev, uksed ja aknad ning isegi katus on tal olemas. Ei saa unustada ka vanni ning külmkappi, mis õlut täis. Maja on vana, kuskil 70ndatel on ta püsti pandud, kuid kõik eluks vajalik on olemas. Vaade mägedele, tulease mis külmadel õhtutel meile sooja annab ning muidugi külmkapp, mis on täis õlut. Internet ning televiisor puuduvad, mis tähendab, et me ei tea mis laias ilmas sünnib. Kuidagi kerge on nii elada, et ei pea jälle õhtul kuueseid uudiseid vaatama ning kuulma, et Venemaa jälle kedagi terroriseerib või kuskil jäi lennuk kadunuks. Elad rahulikult oma roosas ilma muredeta mullis ja loed hoopis raamatut või vaatad läpakast filmi ning oled eluga rahul.
Seiklustest siis ka, sai siin käidud kohas nimega Arthurs Pass. Koht ise on mägedes ja tee, mis sinna viib on puhas tsiklimehe unelm, kurviline ja üles-alla looklev. Loodus ja vaated on aga sellised, et meil sai vist juba esimesel päeval fotoaparaadi aku tühjaks. See võis muidugi tingitud olla ka sellest, et unustasime seda kodus laadida aga pildistada ja jäädvustada on siin väga palju. Teel Arhurs Passi jääb su teekonnale väga palju vaatamisväärsusi, üks neist kannab nime Cave Stream. Tegu on maaaluse tunneliga, mis on turistidele avatud ja sa võid sinna täitsa vabatahtlikult kondama minna. Sul läheb vaja head taskulampi ja julgust ning kuivi ja sooje riideid, mida pärast selga panna, sest seal saad sa märjaks. Mulle oli napilt vesi üle mõistuse(loe allapoole naba). Tunneli pikkus on kuskil 500 meetrit, kuid selle läbimiseks läks meil ca. 30 minutit. Ronimist libedatel kividel on omajagu. Pilti seal teha ei saanud, sest seal oli pime nagu kotis, kuid koopasuust tehtud pilt on täitsa olemas. Öö veetsime miskise mägijõe kõrval, kus oli tuhandeid sandfliesi(nagu sääsed, kuid
väga väikesed ja sa ei kuule ega näe neid enne, kui nad sinust ampsu võtavad ja seda puuotsa sööma lähevad). Õnneks olimevarustatud aerosooliga, mis neid peletisi eemal hoiab. Elagu teaduseareng! Järgmisel päeval tegime mägironimist ja ohkisimecja ahhetasime, kui mägi vallutatuid sai. Eks oli ronimine üksjagu raske ja vaated sealt ülevalt sellised, et kuku või kmhmcpepuli.
See oli siis lühikokkuvõte ühest seiklusest. Peale seda tulime tagasi meie praegusesse koju ja elu veeres edasi jälle farmercJoonase ja farmer Geritina. Lüpsame lehmi, sõidame traktoriga, lõhun(Joonas) puid, rallitame tsiklitega(jah, ka selle eest makstakse meile siin palka:) ja teeme üleüldse kõiki töid, mis siin meie suures farmis teha vaja on.
Teine seiklus sai ette võetud wägewa mäe juurde, nimega Mount Cook. Jällegi ilmaga meil vedas ning meid saatis päike tervelt kaks päeva, kui me omadega teel olime. Kõrgel mägedes on lumi maas aasta läbi, mis tähendab, et õhtud on kaunis külma võitu, kui päike mäe taha ära vajub, kuid me oleme varustatud soojade tekkidega. Öösel andis meile lisasooja liköörijook nimega Staarõi Tallinn. Siinkohal meie suurimad tänud teile perekond Laanela! Kodust pakki saada on väga tore, kõik need mesikäpa šokolaadid ja eestikeelne lugemine, väga mõnus! Aitäh! Järgmisel päeval läksime matkarajale, mis algas varjus vara hommikul,
mis tähendab, et oled sisse pakitud nagu kubujuss. Kuid kui päike välja tuleb ja kõrvetama hakkab, siis oled ainult pluuse väel ja kulutad ohtralt vee tagavarasid, mis kaasa sai võetud. Matkarada lõppeb liustiku juures, kus kohast edasi minna saab ainult spetsiaalse varustusega. Vastasel juhul riskid oma eluga. Meie seekord panuseid kõrgeks ajama ei hakanud, vaid tegime oma klõpsud ja tulime tagasi oma turvalisse ja toredasse koju.
Praegu on pühapäev ja tulevane nädal on meil vabaks võetud, et minna lõunasaare lõunaosa avastama ja uurima. Aga ilm on olnud viimane nädal kole kehva võitu, koguaeg sajab või on niisama sombune. Nii et me ei teagi päris täpselt, kas me asumeteele või mitte. Järgmine kord saate lugeda, kas ja mis;)
Olge ikka tublid ja sööge hommikuti putru(meie sööme iga hommik kaerahelbe putru päris lehma piimaga)!
Kallistused ja tervitused!
Pildi galerii alga!
Joonas&Gerit
 |
| Teeme kõva tööd:) |
 |
| Ja siis puhkame |
 |
| Idüll |
 |
| Hiirelõksud |
 |
| Hommik |
 |
| Karjamaa ja kaste süsteem |
 |
| Meie natšalnik |
 |
| Käisime kesapeal lehmadega sõprust sobitamas |
 |
| Lehmad ei noki nina vaid hoopis näe kuidas! |
 |
| Tsirkust ja leiba |
 |
| Patsiga rattur |
 |
| Te Pirita Roadi inimesed |
 |
| Sünge loojang |
 |
| Väike vasikas ei oska veel nina nuusata |
 |
| Vasikate vaktsineerimine |
 |
| Doktor Annus |
 |
| Meie lüpsimaja |
 |
| Vasemalle või paremalle? |
 |
| Castle Hill |
 |
| Castle Hill, teel Arthurs Passe´ |
 |
| Ilus suur kirju lind, kukk raisk |
 |
| Arthurs Pass |
 |
| Neiõkese noorõkese |
 |
| Udune hommik |
 |
| Cave Stream |
 |
| On vaja ikka igale poole ronida |
 |
| Pääsesime koopast välja |
 |
| Ja jälle omadega mäel |
 |
| Arvutimees |
 |
| Meie elutuba |
 |
| Veel üks loojang |
 |
| Köögikata |
 |
| Meie maja |
 |
| Juuksuri juures |
 |
| Mmm karbid valgeveini ja koorekastmes |
 |
| Head isu! |
 |
| Ehitasime endale tooli, mis näeb välja nagu riiul. Aga toimib! |
 |
| Varahommikune lüps |
 |
| Kodumaised hõrgutised |
 |
| Varahommik Mount Cooki juures |
 |
| Liustik, tagaplaanil Mount Cook |
 |
Matkarajal Mount Cooki poole teel
 |
Teel Mount Cooki poole
|
|
 |
| Veel üks liustik, mis on viimase 20 aastaga 5 kilomeetrit lühemaks sulanud. Globaalne soojenemine.. |
 |
| Spas |
 |
| Geritile palju õnne:)! |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar